Siia panen teksti vabadussõja kohta: Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt 28. novembrist 1918 kuni 2. veebruarini 1920 Eesti iseseisvuse kindlustamiseks. Lisaks hõlmas see Läti põhjaosas 15. juunist kuni 3. juulini 1919 peetud Landesveeri sõda baltisaksa väekoondiste vastu. Esimese maailmasõja käigus Eesti territooriumi hõivanud Saksa keisririigi väed olid sõja kaotanud ja seetõttu 1918 novembri lõpus Eestist lahkumas. Olukorda ära kasutades otsustas Venemaal revolutsiooni järel võimu haaranud Vladimir Lenini juhitav Nõukogude enamlaste (bolševike) valitsus Eesti territooriumi jõuga hõivata ja kehtestada ka seal enamliku terrorirežiimi. Vabadussõja alguseks loetakse Nõukogude Punaarmee rünnakut Narvale 28. novembril 1918. Linn vallutati ning seda kaitsnud alavarustatud ja märkimisväärses arvulises vähemuses Eesti Rahvaväe üksused löödi tagasi. Järgmisel päeval kuulutasid enamlased Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Selle Nõukogude Venemaa relvajõududele toetunud lühiajalise nukuriigi loomisega lootsid enamlased et edasine sõjaline konflikt kujuneks vähemalt näiliselt ümber Eesti-siseseks kodusõjaks.[14]
Sõja alul tungis Punaarmee küllalt kiiresti edasi, vallutades detsembri jooksul suure osa Kirde- ja Kagu-Eestist (sh nt Tartu, Rakvere, Võru ja Valga linnad) ning jõudes 1919. aasta alguseks Tallinnast 40 km kaugusele. Eesti väeosad olid algselt sunnitud taandumislahinguid andes järjest taganema, kuid detsembrikuus saabunud soome vabatahtlike, Suurbritannia laevastiku antud relvaabi ja õnnestunud üldmobilisatsiooni tõttu õnnestus neil jaanuari esimestel päevadel Harjumaal peetud Valka, Priske ja Kehra lahingutes Punaarmee rünnak seisma panna ning vastupealetungile minna. Kasutades ära mh soomusronge ja meredessante, vallutasid Eesti väed jaanuarikuu jooksul okupeeritud alad järjest tagasi ning 24. veebruariks 1919 oli Punaarmee kõikjalt Eesti territooriumilt välja tõrjutud ning valdav osa edasisest sõjategevusest toimus piiritagustel naaberaladel Venemaal ja Lätis. Enne Tartust põgenemist hukkasid bolševikud ja kollaborandid sealse Krediidikassa keldris 19 inimest, nende hulgas õigeusu piiskop Platoni. Samalaadne massimõrv pandi toime ka Rakvere lähistel Palermo metsas, kus hukati 82 inimest.
31. detsembril 1919 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa vaherahu, mis jõustus 3. jaanuaril 1920. Sõja ametlik lõpp saabus 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepinguga, milles Nõukogude Venemaa valitsus tunnustas Eesti iseseisvust de jure ning loobus "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".
| Aeg | Esmaspäev | Teisipäev | Kolmapäev | Neljapäev | Reede |
|---|---|---|---|---|---|
| 8:30-10:00 | OOP ja disainimustrid(veebiõpe) | Matemaatika | Inglise keel | Testimisplaan | |
| 10:15-11:45 | OOP ja disainimustrid(veebiõpe) | Inglise keel | HTML ja CSS | Inglise keel | Eesti keel (veebiõpe) |
| 11:55-14:00 | OOP ja disainimustrid(veebiõpe) | Eesti keel | HTML ja CSS | OOP ja disainimustrid | |
| 14:10-15:40 | OOP ja disainimustrid(veebiõpe) | HTML ja CSS | OOP ja disainimustrid |
| Talvel võib näha ilusat lund |
Pealkiri |
||
|---|---|---|
| pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. | pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. | pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. pikk tekst ajahele stiilis. |
| Pealkiri | ||
|---|---|---|
| Midagi | Midagi | Midagi |